Peatüki algus: Numbriline stabiilsus
Eelmine: Numbriline stabiilsus
Järgmine: Taylori arendus


Singulaarlahutus ja numbriline stabiilsus

Definitsioon 8.1.1. Maatriksi A tex2html_wrap_inline616astak defineeritakse valemiga
displaymath574

Näide 8.1.1.* Leiame maatriksi
displaymath311
tex2html_wrap_inline381-astaku, kui tex2html_wrap_inline383
Ilmselt
displaymath312
Kui peaks paika seos
displaymath313
siis
displaymath314
Kuna
displaymath315
siis
displaymath316

displaymath317
kus tex2html_wrap_inline385 ja tex2html_wrap_inline387 on maatriksi
displaymath318
omaväärtused. Järelikult tex2html_wrap_inline389 ja tex2html_wrap_inline391 ning
displaymath319
See on vastuolu ja see tähendab, et tex2html_wrap_inline393 Näitame, et tex2html_wrap_inline395 Tõepoolest, maatriksi
displaymath320
korral tex2html_wrap_inline397ja
displaymath321

displaymath322
kus tex2html_wrap_inline385 ja tex2html_wrap_inline387 on maatriksi
displaymath323
omaväärtused. Seega tex2html_wrap_inline403 ja tex2html_wrap_inline405 ning
displaymath324
See aga tähendab, et tex2html_wrap_inline395

Lause 8.1.1. Olgu tex2html_wrap_inline618 maatriksi tex2html_wrap_inline620 singulaarlahutus. Kui k<r=rank(A) ja
displaymath575
siis

displaymath576

Tõestus. Kuna
displaymath577

displaymath578

displaymath579

displaymath580

displaymath581

displaymath582
ja
displaymath583
kusjuures tex2html_wrap_inline624 Kuna maatriksi A-Ak eukleidiline norm võrdub maatriksi UT(A-Ak)V suurima elemendiga, siis
displaymath584
Olgu tex2html_wrap_inline630 maatriks, mille korral rank(B)=k. Võime leida sellised ortonormaalsed vektorid tex2html_wrap_inline634 et maatriksi B nullruum on vektorite tex2html_wrap_inline638 lineaarne kate, so
displaymath585
Kuna ruumis tex2html_wrap_inline640 on n+1 vektorit lineaarselt sõltuvad, siis
displaymath586
Kui tex2html_wrap_inline644 on ühikvektor (eukleidilise normi järgi) sellest ühisosast, siis tex2html_wrap_inline646 ja
displaymath587

displaymath588
Järelikult,

displaymath589

displaymath590

Järeldus 8.1.1. Kui maatriks tex2html_wrap_inline568 on regulaarne, siis maatriksi A vähim singulaararv tex2html_wrap_inline652 näitab maatriksi A kaugust lähimast singulaarmaatriksist.

Ülesanne 8.1.1.* Kasutage näites 8.1.1 esitatud ülesande lahendamiseks järeldust 8.1.2.

Lause 8.1.2. Kui
displaymath591
on regulaarse maatriksi tex2html_wrap_inline568 singulaarlahutus, siis süsteemi (1) lahend tex2html_wrap_inline572 avaldub kujul
 
equation185

Tõestus. Kontrollime lause väite õigsust:
displaymath592

displaymath593

Järeldus 8.1.2. Lahendi esitusest kujul (2) selgub, et maatriksi A elementide väikesed hälbed võivad põhjustada lahendi tex2html_wrap_inline572 suuri hälbeid, kui tex2html_wrap_inline652 on väike.

Näide 8.1.2.* Kumba süsteemi, kas
displaymath325
või
displaymath326
süsteemimaatriksi elementide väikesed hälbed võivad põhjustada lahendi tex2html_wrap_inline413 suuremaid hälbeid?
Leiame paketi ''Maple'' abil mõlema süsteemimaatriksi singulaarlahutuse:
displaymath327
ja
displaymath328
Näeme, et esimese süsteemi süsteemimaatriksi vähim singulaarväärtus tex2html_wrap_inline415 on sada korda suurem kui teise süsteemi süsteemimaatriksi vähim singulaarväärtus. Seega järelduse 8.1.2 põhjal võime väita, et esimene süsteem on stabiilsem kui teine, so teise süsteemi süsteemimaatriksi elementide väikesed hälbed võivad põhjustada lahendi tex2html_wrap_inline413 suuremaid hälbeid kui esimese süsteemi süsteemimaatriksi elementide sama järku hälbed.

Ülesanne 8.1.2.* Kumb süsteemidest, kas
displaymath329
või
displaymath330
on stabiilsem?