Peatüki
algus: Vektorid
Eelmine: Vektorruumi
alamruumid
Järgmine: Skalaarkorrutis
Definitsioon 1.3.1. Vektorruumi
(üle korpuse
)
vektorite hulka
![]()
nimetatakse lineaarselt sõltuvaks, kui
![]()
Definitsioon 1.3.2. Vektorruumi
(ülekorpuse
)
mingit vektorite hulka nimetatakse lineaarselt sõltumatuks,
kui ta ei ole lineaarselt sõltuv.
Näide 1.3.1.* Kontrollime,
kas hulk
on lineaarselt sõltumatu kõigi reaalsete kordajatega ülimalt
n-astme polünoomide vektorruumis ![]()
Vaatleme võrdust
![]()
Algebrast teame, et polünoom võrdub nulliga parajasti siis,
kui kõik selle polünoomi kordajad on nullid. Seega võime
välja kirjutada süsteemi

Sellel süsteemil leidub vaid triviaalne lahend. Hulk U on lineaarselt
sõltumatu.
Ülesanne 1.3.1.* Tõestage, et iga vektorite hulk, mis sisaldab nullvektorit, on lineaarselt sõltuv.
Ülesanne 1.3.2.* Tõestage, et kui determinandi reavektorid on lineaarselt sõltuvad, siis determinant võrdub nulliga.
Definitsioon 1.3.3. Vektorruumi
vektorite hulga
alamhulka
nimetatakse maksimaalseks lineaarselt sõltumatuk s alamhulgaks,
kui V on lineaarselt sõltumatu ja ta ei ole hulga U
ühegi lineaarselt sõltumatu alamhulga pärisalamhulgaks.
Lause 1.3.1. Kui V on hulga U
maksimaalne lineaarselt sõltumatu alamhulk, siis
Tõestus. Kuna
siis lineaarse katte definitsiooni kohaselt
Seega tuleb väite tõestamiseks näidata, et
Olgu väitevastaselt alamruumis
vektor
x
, mis ei kuulu alamruumi
Järelikult vektor
x
ei avaldu hulga V vektorite lineaarkombinatsioonina,
küll aga avaldub hulga U vektorite lineaarkombinatsioonina,
milles on kasutatud vähemalt üht vektorit
, kusjuures
V ja
ei avaldu hulga V vektorite lineaarkombinatsioonina. Hulk
on lineaarselt sõltumatu ja sisaldab
hulka V pärisalamhulgana. Järelikult V ei ole maksimaalne
lineaarselt sõltumatu alamhulk. Vastuolu eeldusega. Seega
mida oligi vaja näidata.
Definitsioon 1.3.4.
Vektorruumi
vektorite hulka
nimetatakse vektorruumi
baasiks, kui B on lineaarselt sõltumatu
ja ruumi
iga vektor
x
avaldub hulga B vektorite lineaarkombinatsioonina,
, kusjuures kordajaid
(i=1:n) nimetatakse vektori
x
koordinaatideks baasil B.
Definitsioon 1.3.5. Kui
vektorruumi
baasis B olevate vektorite arv, so hulga I elementide arv,
on lõplik, siis seda arvu nimetatakse vektorruumi dimensiooniks
ehk mõõtmeks ja tähistatakse
ning vektorruumi nimetatakse lõplikudimensionaalseks ehk
lõplikumõõtmeliseks ruumiks. Kui
vektorruumi
baasis B olevate vektorite arv on lõpmatu, siis vektorruumi
nimetatakse lõpmatudimensionaalseks ehk lõpmatumõõtmeliseks
ruumiks.
Lause 1.3.2. Vektorruumi
vektorite alamhulk B sobib selle ruumi baasiks
parajasti siis, kui ta on maksimaalne lineaarselt
sõltumatu alamhulk.
Näide 1.3.1. Vektorid
![]()
moodustavad baasi ruumis
Kontrollime definitsioonis 1.3.4 esitatud
tingimuste täidetust. Kuna
![]()
siis vektorite süsteem
on lineaarselt sõltumatu, ja kuna
![]()
siis ruumi
kuuluv suvaline vektor avaldub vektorite
lineaarkombinatsioonina.
Näide 1.3.2. Vektorite süsteem
![]()
moodustab baasi ruumis
Näide 1.3.3. Vektorite süsteem
moodustab baasi ülimalt n-astme polünoomide vektorruumis
Tõesti, vektorite hulk
on lineaarselt sõltumatu, sest
![]()
ja ruumi
iga vektor
x
(so mistahes ülimalt n-astme polünoom) avaldub kujul
![]()
Definitsioon 1.3.6. Kaht
vektorruumi
ja
nimetatakse isomorfseteks, kui nende ruumide vahel on korraldatav
selline üksühene vastavus
et
![]()
Lause 1.3.3. Kõik samamõõtmelised
(üle sama arvukorpuse
)
vektorruumid on isomorfsed.
Peatüki
algus: Vektorid
Eelmine: Vektorruumi
alamruumid
Järgmine:
Skalaarkorrutis