Peatüki algus: Võrrandisüsteemide lahendamine iteratsioonimeetodil
Eelmine: Jacobi meetod ja Gauss-Seideli
Järgmine: Iteratsiooniprotsessi koonduvuse kiirendamine


Süsteemimaatriksi lagu ja iteratsiooniprotsessi koonduvus

Nii Jacobi kui ka Gauss-Seideli algoritmid on tüüpi
 equation176
kus A=M-N. Siinjuures räägitakse, et on antud maatriksi A lagu. Iteratsioonialgoritmi rakendamisel on oluline, et lineaarset süsteemi (6) süsteemimaatriksiga M oleks lihtne lahendada. Jacobi meetodi korral on M diagonaalmaatriks ja Gauss-Seideli meetodi korral alumine kolmnurkmaatriks. Osutub, et seosega (6) määratud iteratsiooniprotsessi koonduvus sõltub sellest, milline on maatriksi M-1N spektraalraadius.

Definitsioon 7.3.1. Suurust
displaymath716
nimetatakse maatriksi tex2html_wrap_inline772 spektraalraadiuseks.

Lause 7.3.1. Olgu A=M-N regulaarmaatriksi tex2html_wrap_inline676 lagu ja tex2html_wrap_inline778 Kui maatriks M on regulaarne ja
 equation203
siis algoritmiga (6) määratud lähendite jada tex2html_wrap_inline782 koondub süsteemi (1) lahendiks tex2html_wrap_inline784 suvalise alglähendi tex2html_wrap_inline786 korral.

Tõestus. Tähistame,
 equation222
Kuna süsteemi täpne lahend rahuldab seost
 equation233
siis seostest (6) ja (9) saame, et
displaymath717
Arvestades tähistust (8), leiame suvalise mittenegatiivse täisarvu k korral seose
displaymath718
ehk
displaymath719
Lause 7.1.2 põhjal järeldub hinnangust (7), et
displaymath720
Seega,

displaymath721

Näide 7.3.1.* Olgu süsteemi tex2html_wrap_inline322 maatriks
displaymath276
Tõestame, et Jacobi algoritmiga määratud lähendite jada tex2html_wrap_inline324 koondub selle süsteemi lahendiks suvalise alglähendi tex2html_wrap_inline326 korral.
Kuna
displaymath277

displaymath278
ja
displaymath279
siis
displaymath280
ning
displaymath281
Nendime, et maatriks A on regulaarne. Järelikult lause 7.3.1 põhjal Jacobi algoritmiga määratud lähendite jada tex2html_wrap_inline324 koondub süsteemi lahendiks tex2html_wrap_inline332 suvalise alglähendi tex2html_wrap_inline334 korral.

Ülesanne 7.3.1.* Lahendage süsteem
displaymath282
nii Jacobi kui ka Gauss-Seideli meetodil. Tõestage, et nende algoritmidega määratud lähendite jadad koonduvad selle süsteemi lahendiks suvalise alglähendi tex2html_wrap_inline326 korral.

Ülesanne 7.3.2.* Lahendada süsteem
displaymath283
nii Jacobi kui ka Gauss-Seideli meetodil. Tõestage, et nende algoritmidega määratud lähendite jadad koonduvad selle süsteemi lahendiks suvalise alglähendi tex2html_wrap_inline326 korral.

Definitsioon 7.3.2. Maatriksit tex2html_wrap_inline646 nimetatakse rangelt domineeriva diagonaaliga maatriksiks, kui
displaymath722

Märkus 7.3.1. Kui maatriks tex2html_wrap_inline676 on rangelt domineeriva diagonaaliga, siis maatriksi MJ-1NJ spektraalraadius tex2html_wrap_inline796 rahuldab tingimust
displaymath723
st valemiga (4) määratud iteratsioon koondub.

Lause 7.3.2. Kui tex2html_wrap_inline676 on sümmeetriline positiivselt määratud maatriks, siis Gauss-Seideli iteratsiooniprotsess koondub suvalise tex2html_wrap_inline802 korral.

Tõestus. Tähistame, A=L+D+LT, kus L on rangelt alumine kolmnurkne maatriks (peadiagonaalil nullid) ja D on diagonaalmaatriks. Kuna maatriks A on positiivselt määratud, siis järelduse 6.2.1 põhjal on positiivselt määratud ka maatriks D. Järelikult, eksisteerib tex2html_wrap_inline814 Maatriksid A ja L+D on regulaarsed. Seega, lause 7.3.1 põhjal piisab Gauss-Seideli iteratsiooniprotsessi koonduvuse tõestamiseks näidata, et maatriksi G=-(L+D)-1U spektraalraadius tex2html_wrap_inline822 rahuldab tingimust tex2html_wrap_inline824 Olgu G1=D1/2GD-1/2. Kuna sarnastel maatriksitel G ja G1 on sama spekter, siis piisab kontrollida tingimuse tex2html_wrap_inline832 täidetust. Olgu L1=D-1/2LD-1/2. Leiame, et
displaymath724

displaymath725

displaymath726

displaymath727
Seega, piisab tõestada, et tex2html_wrap_inline836 Kui tex2html_wrap_inline838 kusjuures tex2html_wrap_inline840, siis
displaymath728

displaymath729
ja
displaymath730
ning
displaymath731
Kui tähistada tex2html_wrap_inline842 siis tex2html_wrap_inline844 ja
displaymath732
ning
displaymath733
Seega,
 equation371
Kuna maatriks A on positiivselt määratud, siis lause 6.2.1 põhjal on positiivselt määratud ka maatriks D-1/2AD-1/2 ja
displaymath734

displaymath735

displaymath736
Järelikult,
displaymath737

displaymath738
ja tingimuse (10) põhjal on tex2html_wrap_inline850 st tex2html_wrap_inline852


Peatüki algus: Võrrandisüsteemide lahendamine iteratsioonimeetodil
Eelmine: Jacobi meetod ja Gauss-Seideli
Järgmine: Iteratsiooniprotsessi koonduvuse kiirendamine