Peatüki
algus: Lineaarsete
algebraliste võrrandisüsteemide lahendamise otsesed meetodid
Eelmine: Maatriksi
LDMT-lahutus ja LDLT-lahutus
Järgmine: Positiivselt
poolmääratud maatriksid
Positiivselt
määratud süsteemid
Definitsioon 6.2.1.
Maatriksit
nimetatakse positiivselt määratuks, kui
iga nullist erineva vektori
korral.
Näide 6.2.1. Maatriks
on positiivselt määratud, sest
korral
Ülesanne 6.2.1.* Näidake,
et maatriks
on positiivselt määratud.
Lause 6.2.1. Kui
on positiivselt määratud maatriks ja maatriksi
veeruvektorid on lineaarselt sõltumatud, siis maatriks
on samuti positiivselt määratud.
Tõestus. Kui vektori
korral peab paika seos
siis
ja maatriksi A positiivsest määratusest järeldub,
et
Kuna maatriksi X veeruvektorid on lineaarselt
sõltumatud, siis tingimusest
järeldub, et
Seega, tingimustest
ja
järeldub, et
st maatriks B on positiivselt määratud.
Järeldus 6.2.1. Kui
maatriks
on positiivselt määratud, siis
kõik maatriksi A alammaatriksid, mis on saadud maatriksi
A samanumbriliste ridade ja veergude kustutamisel, on positiivselt
määratud ja kõik maatriksi A peadiagonaali elemendid
on positiivsed.
Tõestus. Kui
on selliste naturaalarvuliste koordinaatidega vektor, et
siis
on maatriks, mis on saadud ühikmaatriksi In veergudest,
indeksitega
Seega, maatriksi X veeruvektorid on lineaarselt sõltumatud
ja lause 6.2.1 põhjal on maatriks XTAX
positiivselt määratud. Maatriks XTAX on maatriksi
A alammaatriks, mis on saadud maatriksi A ridadest ja veergudest
numbritega
Seega, kõik maatriksi A alammaatriksid, mis on saadud maatriksi
A samanumbriliste ridade j a veergude kustutamisel, on positiivselt
määratud. Valides k=1, saame järelduse väite
teise poole.
Järeldus 6.2.2. Kui
A
on positiivselt määratud, siis maatriksil A leidub lahutus
A=LDMT ja diagonaalmaatriksi
peadiagonaali
kõik elemendid on positiivsed.
Tõestus. Järelduse
6.2.1 põhjal on kõik maatriksi A alammaatriksid
A(1 : k, 1 : k) (1k
n) positiivselt määratud ja, seega, regulaarsed maatriksid ning
lause 6.1.1 põhjal eksisteerib LDMT-lahutus.
Võttes lauses 6.2.1 X=L-T,
leiame, et maatriks
on positiivselt määratud. Kuna
maatriks MTL-T ülemine ühikdiagonaaliga
kolmnurkmaatriks, siis maatriksitel B ja D on sama peadiagonaal
ja seal peavad maatriksi B positiivse määratuse tõttu
olema positiivsed elemendid.
Lause 6.2.2 (Cholesky
lahutus). Kui maatriks A
on sümmeetriline ja positiivselt määratud, siis leidub täpselt
üks alumine positiivse peadiagonaaliga kolmnurkmaatriks G,
et
Tõestus. Lause
6.1.2 põhjal leiduvad ja on üheselt määratud
ühikdigonaaliga alumine kolmnurkmaatriks L ja diagonaalmaatriks
nii, et kehtib lahutus (3), so A=LDLT.
Järelduse 6.2.2 kohaselt on maatriksi D
elemendid dk positiivsed. Seetõttu maatriks
on positiivse peadiagonaaliga alumine kolmnurkmaatriks ja paika peab seos
(5). Lahutuse (5) ühesus järeldub lahutuse (3)
ühesusest.
Lahutus (5) on tuntud Cholesky lahutuse nime all.
Maatriksit G nimetatakse maatriksi A Cholesky kolmnurkmaatriksiks.
Sümmeetrilise ja positiivselt määratud
maatriksiga A võrrandisüsteemi
lahendamiseks tuleb, esiteks, leida maatriksi A Cholesky
kolmnurkmaatriksiks G. Teiseks, tuleb lahendada kolmnurkmaatriksiga
süsteem
Kolmandaks, tuleb lahendada süsteem
Cholesky lahutust on võimalik leida samm-sammult.
Lause 6.2.3. Kui maatriks
A
on sümmeetriline ja positiivselt määratud,
siis tähistuse
korral on maatriks A esitatav kujul
kusjuures
Maatriks
on positiivselt määratud. Kui
siis A=GGT, kusjuures
Tõestus. Kontrollime lahutuse (6)
õigsust:
Kui
siis
Kuna maatriks A on positiivselt määratud ja maatriksi
X veeruvektorite süsteem on lineaarselt sõltumatu, siis
lause 6.2.1 põhjal on positiivselt määratud
ka maatriks
ja järelduse 6.2.1 väitel on maatriks
samuti positiivselt määratud ning võime analoogiliselt
maatriksi A lahutusega blokkideks jaotada ka maatriks
blokkideks, jne.
Näide 6.2.1. Leiame maatriksi
LU-lahutuse, LDMT-lahutuse,
LDLT-lahutuse
ja Cholesky lahutuse.
Nendime, et kui maatriksi A peamiinorid on nullist
erinevad, siis maatriksi A viimisel Gaussi
teisenduse abil kolmnurkkujule, leiame samaaegselt nii maatriksi L
kui ka maatriksi U. Nimelt, alumise kolmnurkmaatriksi L element
lij
võrdub teguriga, millega tuleb j-ndat rida korrutada mahalahutamisel
i-ndast reast i-ndas reas oleva elemendi nullistamisel. Leiame,
et
ja
ning
Teades maatriksi A jaoks LU-lahutust,
leiame maatriksi A jaoks LDMT-lahutuse,
LDLT-lahutuse
ja Cholesky lahutuse:
ja
Leiame maatriksi A Cholesky lahutuse ka samm-sammult, kasutades
lauses 6.2.3 esitatud algoritmi. Kuna esimesel sammul
siis
Järgneval sammul
ja
Seega
ja
ning
Ülesanne 6.2.2.* Leidke
positiivselt määratud maatriksi
Cholesky lahutus.
Ülesanne 6.2.3.* Lahendage
võrrandisüsteem
kus
kui on teada maatriksi A Cholesky lahutus
Peatüki
algus: Lineaarsete
algebraliste võrrandisüsteemide lahendamise otsesed meetodid
Eelmine: Maatriksi
LDMT-lahutus ja LDLT-
Järgmine: Positiivselt
poolmääratud maatriksid