Peatüki algus: Pseudo-pöördmaatriks
Eelmine: Vähimruutude meetod
Järgmine: Maatriksi Jordani kuju


Pseudo-pöördmaatriks ja optimaalne lahend

Uurime järgnevalt optimaalse lahendi leidmise algoritmi.

Näide 4.2.1. Olgu tex2html_wrap_inline435 ja
displaymath375
kus tex2html_wrap_inline437 ja tex2html_wrap_inline439 Leiame süsteemi
displaymath376
optimaalse lahendi. Vektori tex2html_wrap_inline441 ristprojektsioon ruumile tex2html_wrap_inline443 on tex2html_wrap_inline445 ja tex2html_wrap_inline447 Lahendi tex2html_wrap_inline449 saamiseks tuleb la hendada süsteem
displaymath377
st
displaymath378
ehk
displaymath379
kus tex2html_wrap_inline451 on suvalised. Valides tex2html_wrap_inline453 saame minimaalse 2-normiga lahendi
displaymath380
Nendime, et saadud tex2html_wrap_inline455 avaldub ka kujul
displaymath381
Antud näiteülesande optimaalne lahend tex2html_wrap_inline455 on saadav vabaliikmete vektorist tex2html_wrap_inline459 selle korrutamisel vasakult maatriksiga
displaymath382
Maatriks tex2html_wrap_inline461 on saadav maatriksist tex2html_wrap_inline463 selle transponeerimisel ja seejärel nullist erinevate elementide asendamisel nende pöördelementidega. Seega, tex2html_wrap_inline465

Üldistame näites 4.2.1. saadud tulemuse

Lause 4.2.1. Kui


 equation111
ja


 equation117
siis võrrandisüsteemi
displaymath376
optimaalne lahend tex2html_wrap_inline455 avaldub kujul
displaymath384
kus
 
equation131

Definitsioon 4.2.1. Olgu
displaymath385
maatriksi tex2html_wrap_inline469 singulaarlahutus. Maatriksi A pseudo-pöördmaatriksiks nimetatakse maatriksit
displaymath386
kus tex2html_wrap_inline463 ja tex2html_wrap_inline461 on määratud seostega (1-3).

Ülesanne 4.2.1. Olgu tex2html_wrap_inline477 ja tex2html_wrap_inline479 Näidake, et A+=A-1.

Näide 4.2.2. Leiame näites 3.3.2 esitatud maatriksi tex2html_wrap_inline483 pseudo-pöördmaatriksi. Selles näites leidsime maatriksi A singulaarlahutuse
displaymath387
Definitsiooni 4.2.1 põhjal
displaymath386
so

displaymath389

Lause 4.2.2. Kui tex2html_wrap_inline487 siis süsteemi tex2html_wrap_inline489 optimaalne lahend
(vähimruutude mõttes) tex2html_wrap_inline455 on leitav valemiga

displaymath390

Tõestus. Vektori korrutamisel ortogonaalmaatriksiga UT säilib vektori 2-norm. Järelikult,
displaymath391
Teostame asenduse, tex2html_wrap_inline495 Seega
displaymath392
Lause 4.2.1 põhjal on avaldist tex2html_wrap_inline497 minimiseerivaks vektoriks
displaymath393
ja vektor
displaymath394
minimiseerib avaldise tex2html_wrap_inline499

Näide 4.2.3. Leiame süsteemi
displaymath395
optimaalse lahendi. Näites 4.2.2 leidsime süsteemimaatriksi
displaymath396
pseudopöördmaatriksi
displaymath397
Lause 4.2.2 põhjal saame optimaalse lahendi

displaymath398

Näide 4.2.4. Leiame süsteemi


displaymath399
optimaalse lahendi. Näites 3.3.1 leidsime süsteemimaatriksi A singulaarlahutuse
displaymath400
Kasutades definitsiooni 4.2.1 leiame pseudopöördmaatriksi
displaymath401

displaymath402
Süsteemi optimaalne lahend avaldub kujul

displaymath403

Ülesanne 4.2.2.* Leidke maatriksi A=[0] pseudopöördmaatriks ja selgitage saadud tulemust. Vastus: A+=[0].

Ülesanne 4.2.3.* Leidke maatriksi A pseudopöördmaatriks, kui
displaymath108

Ülesanne 4.2.4.* Milline on ortonormeeritud veergudega maatriksi A pseudopöördmaatriks? Vastus: A+=AT.

Ülesanne 4.2.5.* Leidke süsteemi
displaymath109
optimaalne lahend.

Lause 4.2.3 (Moore-Penrose'i tingimused). Kui tex2html_wrap_inline487 siis tingimusi
displaymath404
rahuldab vaid üks maatriks tex2html_wrap_inline505 ja selleks on A+.


Ülesanne 4.2.6.* Maatriksit A nimetatakse projektsioonimaatriksiks kui
displaymath110
Kontrollige projektsioonimaatriksi A korral Moore-Penrose'i tingimuste täidetust. Kas A+=A?